Küsitlus
Külastajaid lehel
Saidil on 6 külalist| Mis koht see Rieti maja on? |
|
Tõeliseks pärliks Viljandi 20. sajandi alguse eramute seas võib pidada 1914. aastal Koidu ja Posti tänava nurgale ehitatud fotograaf Jaan Rieti elamut, mis polnud tüüpiline sajandi alguse väikelinnavilla. Siin olid ühesse hoonesse koondatud nii fotograafi eluruumid kui ateljee. Ka arhitektuurilistelt lahendustelt eristub see hoone teistest sajandi kahe esimese kümnendi eramutest. Ta tõuseb nende seast selgelt esile, olles eesti rahvusromantilise arhitektuurisuuna näiteks Viljandis. Säilinud on nii hoone lõplik projekt kui tööjoonised, mis kõik kannavad Burmani ja Perna arhitektuuribüroo allkirja. Seega on kõnealuse elamu puhul tegemist ühega vähestest tolleaegse Viljandi hoonetest, mille puhul autorsuse probleem on kindlate tõenditega lahendatud. Toetudes stiilikriitilisele analüüsile ja viidates sarnasustele Burmani varasemate hoonetega, omistab L. Gens Rieti elamu ainult Burmanile. Nii Burmanilt kui Pernalt leidub Viljandis teisigi esinduslikke hooneid, kuid need pärinevad juba hilisemast ajast. Hoone 1913. aastal valminud esimene projektivariant lähtus Viljandi arhitektuurikeskkonda sobivalt heimatkunstist. Veidi hilisema projekti koloreeritud perspektiivvaatelt võib aimata aga biidermeierlik-juugendlikke eeskujusid. Kolmnurksete ülaosadega viiluväljad olid projekteeritud mõlemale fassaadile, kusjuures Posti tänava poolsele fassaadile on kujundatud stiliseeritud päikesemotiivi alla eenduv ärkel. Algvariandiga võrreldes on täielikult muudetud ruumide paigutust ja veranda ümarkaarne põhiplaan on lõppvariandis asendunud polügonaalsega.
Valminud hoone on muutunud rangemaks, põhikorrus on krohvitud, mansardkorrus ja veranda aga laudvooderdisega. Fassaadi peamised ehituslikud aktsendid on Koidu tänava pool laudvooderdise ja päikesesümboliga murdviil, aia pool aga varikatusega veranda ja mansardkorruse rõdu. Hoone peasissekäigu orva ilmestab dekoratiivne puidust piilar. Üldilmelt sulandub eramu hästi Viljandi kesklinna arhitektuuripilti. Ruumide algne paigutus pole tänaseni säilinud. Posti tänava pool olid esimesel korrusel fotoateljee ruumid ning teises tiivas võõrastetuba, lastetuba ja veranda. Teisel korrusel asetsesid laborid, ruumikas söögituba ja magamistoad. Eluruumide hubasust rõhutasid tihedalt ruudustatud erikujulised aknad, kahhelahjud ja kamin. Kokkuvõtvalt võib mainida, et kuigi villa tüüpi elamute ehitamise kõrgajaks olid Viljandis 1920.-1930. aastad, mil Uueveski ja Trepimäe piirkonda kerkis terve hulk kõrge arhitektuurilise tasemega ehitisi, pandi sellele suundumusele alus sajandivahetusel. Käsitletaval ajavahemikul olid villade tellijad Viljandis sakslased, erandiks oli selles osas ainult J. Rieti eramu. Arhitektuurilooliselt jääb enamik käsitletud hoonetest keskmisele tasemele. Nad on aga olulised, sest väljendavad ajastu ehituskunstilisi suundumusi ning tollaseid väikelinna kõrgklassi ideaale. Kohalike baltisaksa arhitektide viljeldud juugendlike mõjutustega heimatstiili heaks näiteks mitte ainult Viljandi mastaabis tuleb pidada Villa Engelhardti. Üldisest tasemest kõrgemale paigutub vaid J. Rieti eramu, mille näol on tegemist eesti rahvusromantilise arhitektuuri silmapaistva näitega.
|
